Millal alustasid discgolfi mängimist?

2015. kevadel sai venna peale käimisele lõpuks alla antud ja proovitud. Peale teist ringi otsustasin kettad osta, et paar korda kuus mängimas käia. Sellest ei tulnud midagi välja. Kettaid hakkas järjest juurde tulema ja kuu jooksul oli paar päeva, kui ei jõudnud mängima.

dsc_9082-1

Milline oli Sinu esimene discgolfiketas ning miks kõik sinu kettad peavad olema punased?

Tegelikult oli neid esimesi kolm – Vulcan (punane!), Shark ja Aviar. Aga miks punased…kuna vormelis olen kogu oma teadaoleva elu fännanud Ferrarit, siis ilmselt sealt on see punase haigus külge jäänud. Ja muidu ka ju ilus värv. Tegelikult on mul teisi värve ka, aga need on jäänud platsi trenni jaoks.

Milline oli sinu esimene ametlik võistlus discgolfis ning kuidas läks?

Kurepalu nädalamäng. Tundus hea ja lihtne rada olevat, kus esimene võistlus teha. Sattusin Margus Männiga ühte pooli ja vaatasin aukartusega, kuidas seljakotist kettaid valitakse ja jätsin meelde kõik liigutused ja visked, mis tehti. Kahjuks ei olnud sellest siis kasu ja selgus, et lisaks lihtsale rajale on veel vaja mänguoskust ka. Viimaseks ei jäänud, aga üsna tabeli lõppu küll.

Mitu hole-in-one’i oled visanud? Kus?

Kolm korda olen ära kobistanud ja kõik Annikorus, mis on praktiliselt kodurada. Korra 1. rajal niisama treeningul ja kaks korda 18. rajal nädalamängudel.

Mis osa sinu mängu juures on hetkel kõige nõrgem, mille kallal töötad?

Lähenemised on praegu tõeline peavalu. Võin küll teha väga hea avadraivi, aga lähenemise suudan ikka ära pudistada. Selle kallal pean veel väga palju tööd tegema.

Milline discgolfirada on Sinu lemmik? Millised rajad Sulle Eestis kõige rohkem meeldivad/ei meeldi?

Kindel lemmik on Valgjärve, mis on väga mitmekülgne ja tundub lihtne, samas karistab karmilt, kui ülbeks lähed. Kõige rohkem naudin radasid, millel ma seni pole veel hakkama saanud – Kuutsemäe, Mammaste, Mäetaguse. Need on rajad, mis toovad mind maa peale tagasi ja tõestavad, et väga pikk tee on veel minna. Samas on lahe mängida pargiradadel – Karksi – Nuia oma miljoni vaatega ja Õru oma mõnusa fiilinguga

Milline oli Sinu 2016. aasta meeldejäävaim pool ja võistlusring ning miks?

Mulle meeldib Kaleviga (Mõru) ühes poolis olla. Ma isegi kannan selle pärast ühte kollast Luike kotis. Nimelt Kalev putib ja läheneb kollase Luigega. Mina ainult lähenen sellega. Tore on vaadata, kuidas ta meelte segaduses minu ketta juurde läheb ja seal siis oma puti rituaali alustab. Ühesõnaga Õrus Kaleviga ühes poolis olek on alati meeldejääv. Võistluringina jääb vist igaveseks meelde karikasari Viljandis – paduvihm, marutuul ja mida kõike veel. Tõsist võitlust pidasin ise endaga, et see ring lõpuni mängida. Ausalt, mitte ühte kuiva riidehilpu polnud lõpuks seljas. Positiivse poole poolt aga Alutaguse karika etapp, kus suutsin endale üllatuslikult mängida pari välja. Eelnevalt tundus see rada täiesti võimatu, aga rahulikult asja võttes polnudki midagi nii hullu.

Keda pead discgolfis oma eeskujuks/lemmikmängijaks Eestis ja välismaal?

Eestist ilmselt Marion Kull. Ta oli esimene, kes mind õpetas ja saab ta seda veel päris palju teha. Tema näpunäidete järgi hakkasid kettad juba sinna lendama, kuhu nad pidid. Või noh vähemalt mõnel korral. Väljast poolt Eestit on raske kedagi eeskujuks tuua. Konkreetselt kedagi ei fänna. Loomulikult elan kaasa “oma tiimi” mehele – Rickyle. Samuti on väga lahe tegelane Nils, kellega pole küll koos õnnestunud poolis olla, aga mängu väliselt on kutt väga tšill.

annikoruopen2

Kes on Sinu arvates Eesti kolm kõige perspektiivikamat mees-, nais- ja juuniormängijat antud hetkel?

Silver Lätt tundub olevat selline mees, kes suudaks ka maailma tasemel midagi ära teha. Martin Rotmeister näitas eestikatel võimu ja kindlasti suudab ka mujal seda teha. Kristo Raik on kindlasti aasta üllataja ja auahnust tal jagub, et tõusta veel kõrgemale. Naistest ei oska konkreetselt kedagi välja tuua. Kristin, Anni ja Virge on vist need, kes omavahel kõrgemate kohtade pärast kemplevad. Noorte hulgas on kõige säravamad tähed Maico, Kasper ja loomulikult Albert. Nendest kolmest tulevad tulevikus kindlasti kohalikud staarid ja loodetavasti ka staarid mujal maailmas.

Kes võidab 2017. aastal Eesti meistritiitli MPO klassis?

Ennustamine on üks tänamatu töö. Talvistel näitas võimu Silver, suvistel Martin. Aastaga tuleb kindlasti mehi juurde, kes on võimelised meistritiitli peale konkureerima. Võitjaks tuleb see, kes suudab oma tsakrad õigeks ajaks paika saada.

Räägi mõni vahva seik või mälestus, mis Sul seondub discgolfiga!

Oli aasta 2015 ja Annikorus üle tiigi viskamisel kasutasin veel keskmaa ketast. Tegime seal sooja ja pundis üks härra hakkas viset tegema Zonega. Minu jaoks oli see siis veel üsna ulme ja küsisin, et kas tõesti viskad sellega. Sain väga enesekindla vastuse, et tegu on Zone rajaga. Viis sekundit hiljem maandus see sama ketas keset tiiki ja vajus vetesügavusse.

Nimeta kolm mängijat, kellega läheksid iga kell luurele ja miks?

Rainis, Tarmo ja Karel – nende poistega olen algusest peale koos mänginud ja tean neid piisavalt hästi, et luurele minnes usaldada.

Jätame elementaarse viisakuse. Probleemi tuum on järgmine. Ma ei tea discgolfist mitte midagi, olen skeptiline ja igav inimene. Sinu roll on mind 60 sekundiga veenda, miks peaksin discgolfi proovima! Tuld!

Tule, proovi! Sa ei kahetse. Saad minu käest kettad. See on fun, saad värskes õhus liikuda ja palju uusi tutvusi, lisaks võistlusmoment. Alles jäänud 40. sekundiga otsiks sobivad kettad välja ja minek!

Enim levinud küsimus Chilli Disc Golfi Mustika laos: Mul on vaja 100 m otse lendavat ketast. Milline see näitajate poolest kõige õigem minu visketehnika jaoks oleks? Lahenda probleem! (loe: juriidilist poliitilist vastust ei oota, vajame probleemile konkreetset ja näidetega lahendust)

Davai, võtan oma seljakoti kaasa ja lähme platsile. Seal loobid seni, kuni hakkab midagi tulema. Siit edasi suunan su ketta müüja juurde (sest enda punastest ketastest ma ju ei loobu 🙂 ) ja soovitan osta midari ja loopida seda seni, kuni otse lendama hakkab 100 m kaugusele.

emv2paev