Millal alustasid discgolfi mängimist?

Kui nüüd päris aus olla, siis lendavaid taldrikuid olen loopinud Pärnu rannas juba kaugel Vene riigi ajal. Siis olid need sellised – enamasti rohelist värvi miskipärast ja suht frisbee ketaste sarnased, pisut väiksemad läbimõõdult ainult. Kõrvalistele isikutele vastu pead lendasid sama hästi kui tänapäeva kettad. Tänapäeva ketastega sai tutvust tehtud vist kuskil aastal 2009 ehk, kui sai töökaaslastega Jõulumäel aega veedetud ja vana hea kollane ring tehtud. Ausalt öeldes ei tekkinud siis küll sellist vau-efekti. 2011. aasta augustis sai taaskord töökaaslastega seal samas Jõulukal üks ring tehtud. Kettad olid siis need kohalikud, laenutusest. Selleks hetkeks teadsin, et Einar tegeleb mingisuguse sellise spordialaga, kus neid kettaid rohkem loobitakse. Nüüd juba tekkis väike huvi ja sai Einariga ühendust võetud. Mõned päevad hiljem osalesin juba nädalavõistlusel Jõulukal kohalike laenutusketastega. Mäletan, et mängisin siis tulemuseks 73 viset 18 korviga rajal ja nii see pisik tekkis. 2012. aastal liitusin PDGA-ga ja aprillis oli juba esimene välisvõistlus ehk BST etapp Vilniuses, sest Rene ütles, et üks välisvõistlus on 1000 korda rohkem väärt kui 10 nädalavõistlust.

14439012_1318469474859868_1527307210_o

Milline oli Sinu esimene discgolfiketas?

Rene müüs mulle Aviari, DX Roci ja Champion Valkyrie. Need olidki minu päris esimesed. Muide Valkyrie on senini alles ja peab rahulikult oma pensionipõlve.

Millised on Sinu senised saavutused discgolfis?

Mängijana vast tänavu saavutatud meistritiitel masterites. Üldse tundub, et olen alles nüüd, peale 4 aastat harjutamist, suutnud saavutada vastava küpsuse discgolfis. Tunnen, et oskan enam-vähem kettaid lennutada, omaarust targalt mängida ja suudan vastavalt enda oskustele koostada game plan’i. Muide oskus, mida ei tohi ega saa alahinnata – sul võib olla ülipikk vise, aga kui mõistuse ja kindla plaanita rajale lähed, siis see pikk vise eriti ei aita.
Muidu aga discgolfis ja selle arengus Eestis – usun, et olen ühtteist ikka loonud ja saavutanud. Olin Eesti Discgolfi Liidu asutamise juures, samuti lõin kaasa selle juhatuse töös ning sporditehnilise komisjoni töö oli minu vedada. Tänud siinkohal Rene Mengel, Rasmus Sepp ja Renno Reitsnik, kes olid nõus selles komisjonis koos minuga oma aega panustama. Ainult hea meeskonnaga on võimalik luua suuri asju.

Mitu hole-in-one’i oled visanud? Kus?

Hehh, selles osas olen ma kobakäpp ja neid “halbu avaviskeid, mis kohe korvi lähevad” ei ole just liiga palju minu kontol. Kokku siis kaks ja nädalamängude raames. Mõlemad neist Jõulukal, mõlemad neist 9. rajal, kuid üks kollasel ja teine punasel. Kollase 9 eestkäega dessukaga ja punase 9 tagantkäega mingi dynamicu midariga vist, aga ei mäleta enam milline.

Mille kallal töötad kõige rohkem, et paremaks saada?

Kuna olen juba piisavalt vana, siis ega mind enam tantsima ei õpeta. Mängus tunnen puudust sellest, et tahaks viskepikkusele orienteeruvalt 10 m juurde saada, et avatud maastikul oleks natuke lihtsam vastu seista nendele kaugusekahuritele. Loodan oma uutele tutvustele selles asjas 2017. aastaks ühtteist saavutada.

Milline discgolfirada on Sinu lemmik? Millised rajad Sulle Eestis kõige rohkem meeldivad/ei meeldi?

Soomes Tali Openiks üles pandud rada on minu vaieldamatu lemmik. See on nii hästi kujundatud ja komplekteeritud, et isegi kui üks rada läheb untsu, siis järgmisele tiile jõudes läheb suunurk uuesti üles, sest lihtsalt nii hea vaatepilt avaneb. Ka Oulu Euroopakate rada oli mõnus mängida. Üldiselt meeldivad mulle rajad, mis on oma olemuselt mitmekesised ehk et kus oleks nii lühemaid kui ka pikemaid radu, oleks nii avatud välju kui ka natuke raskemat maastikku ja kus oleks erinevad kõrgustevahesid. Mida mitmekülgsemat mängu rada võimaldab, seda huvitavam on seda mängida. Valgjärve on väga äge, samuti uus Kõrvemaa, Jõulumäe kollane. Muide mulle väga meeldib ka Õru rada – lihtsus, mis selle raja ümber on, on meeliülendav. Ühtlasi ei saa mainimata jätta, et kõik Eesti discgolfikorüfeed on varasemad Õru Open meistrid. Seega noormängijad, siit äkki väike vihje – kui saad Õru meistriks siis oled tegija!

Milline oli Sinu 2016. aasta meeldejäävaim pool ja võistlusring ning miks?

Meeldejäävaim ring oli Tali Open esimene ring, kus sain mängida koos Jyri Salmineniga. Ehkki tal mäng liiga hästi ei sujunud, siis ikkagi oli teda ülihea kõrvalt jälgida ja ühtteist ikka veel kõrva taha panna. Jyri vist isegi kõrgeima reitinguga vend, kellega sellel aastal on õnnestunud koos mängida. Meeldejäävaim seik on kindlasti seotud Eurotour Estonian Openi viimase ringiga. Peale ringi lõppu küsis Åke Wallbäcks #4598 meilt kõigilt oma kettale autogramme mälestuseks. Kui Ari Penttala #8366 oli kirjutanud kettale lihtsalt „Ari“, siis jäi Åke teda väga pika pilguga vaatama ja silmist võis lugeda umbes nii, et: “Oota, mis sa vanatoi rohkem tähti ei tunnegi või? Kuidas kurat ma aastate pärast mäletan, kes sa selline olid?“ Sealt sai alguse minul idee kujundada välja enda signatuur, et tulevikus midagi taolist vältida. Ja muidugi Euroopakate kaks ringi Saksamaa discgolfi vanaisa Gregor Marteriga #6642 koos mängimist andis taaskord midagi õppimist. Sellist rahulikkust ja alati rõõmsat olekut ka kehvade visete järel ikka annab otsida. Ja muidugi tema lause, et võistleb alati raja, mitte puulikaaslaste vastu, kaigub mul kõrvus siiani. Väga sügavamõtteline ja tegelikult ka õige käitumine.

14408357_1318469481526534_1781188116_o

Keda pead discgolfis oma eeskujuks/lemmikmängijaks Eestis ja välismaal? Kes on Sinu suurim konkurent Eestis?

Midagi ei ole teha, Eesti discgolfis on ja jääb minu eeskujuks/lemmikmängijaks Rene Mengel. Teda sellelt troonilt tõugata ei suuda keegi, ärge üldse üritagegi. Ehkki ta tänaseks päevaks on suuremast pildist taandumas ja põhirõhk läheb discgolfi arendamisse, siis tema on see, kellelt olen saanud oma esimesed kettad, esimesed õpetused ja ka esimesed kaotused ning võidud. Välismaiseid mängijaid ma nii ei fänna, sest leian, et meil omal siin on häid mängijaid piisavalt, kellel silma peal hoida. Suurim konkurent Eestis. Hmmm. Tahtejõud. Tahtejõud sundida ennast taaskord mängima hea tulemusega ringi, sest konkurents tugevneb iga võistlusega. Häid mängijaid on juba palju ja kunagi ei tea, millisel rajal nad sul naha üle kõrvade tõmbavad.

Kes on Sinu arvates Eesti kolm kõige perspektiivikamat mees-, nais- ja juuniormängijat antud hetkel?

Silver Lättil on hea perspektiiv jõuda kaugele kui ta ainult suudaks saada “täiskasvanuks”, lõpetada see staaritsemine ning olla tegelikult ka eeskujuks. Väga paljud mängijad vaatavad tema poole ja kahjuks kandub see staaritsemine kohati ka neile üle. Päris hästi on arenenud Kristo Raik ja Kristo Vaikmaa. Naistega on see häda, et liiga palju ei ole skoorin võimaldanud mul nendega koos mängida ja seetõttu liiga palju öelda ei oska, kuid Madli Vaht, Maris Perendi ja Liis Päid tunduvad olevat meie tulevik. Juunioritega on juba oluliselt lihtsam – Albert Tamm on võimas. Sain tal olla Euroopakatel ühel ringil caddyks ja Ralf andis poisile käsu, et ennem igat viset ütled Raimsile, millega viskad ja kuhu tahad sellega jõuda ☺. Ma põhimõtteliselt sain ainult kaasa noogutada, sest otsused olid väga kaalutletud ja kindla mänguplaaniga. Tuul mängis oma osa tulemuses, kuid selle vastu paraku ei saanud keegi. Maico’ga sai paarismängu teha Tallinn Open’il ja no sellest poisist saab kah asja kui jaanipäeva külm ära ei võta. Ülejäänud poistega, kes meil siin võistlevad on lood natuke kehvemad.

14393358_1318469471526535_1318947312_o

Kes võidab 2017. aastal Eesti meistritiitli MPO klassis?

Võidab see, kes selleks hetkeks on kõige parema närvikavaga, kõige parema ettevalmistusega, kõige paremini oskab oma mängu üksikelemendid üle kanda rajale, kus meistritiitlit välja mängitakse. Hetke Eesti TOP 15 on kõik selleks võimelised, lihtsalt loevad need omadused, mis eelpool kirjeldasin

Ja nüüd päeva parim osa.. Räägi mõni vahva seik või mälestus, mis Sul seondub discgolfiga!
Vast kõige värskem neist. Kirjutas discsporti üks noormees kirja ja palus Jõekääru rajalt videosalvestise väljavõtet. Põhjuseks, et mängis koos sõpradega discgolfi, kui rajal oli ka üks kena tütarlaps kahe kutiga mingi uhke autoga olnud. Tütarlaps oli üks kord selle noormehe poole vaadanud ja nüüd ta siis tahtis videosalvestist, kuna unustas sõiduki numbri ära ja tal soov selle tütarlapsega uuesti kohtuda. Sai viisaka vastuse, miks ei väljastata salvestist.

Jätame elementaarse viisakuse. Probleemi tuum on järgmine. Ma ei tea discgolfist mitte midagi, olen skeptiline ja igav inimene. Sinu roll on mind 60 sekundiga veenda, miks peaksin discgolfi proovima! Tuld!

Iga inimene, olgu ta nii skeptiline või igav kui tahes, tahab kedagi/midagi võita või saavutada. 40 sekundiga püüan välja selgitada, mis sind huvitab. Järgmise 10 sekundiga topin sulle juba “ÕIGE KETTA” kätte ja 60 sekundil saad oma esimese viigi. Nüüd, kuna suutsid 5 aastat selle mänguga tegelenud isikuga viiki saada, siis no kurat, sul on ju annet. TEHTUD!

kimmel

Enim levinud küsimus Chilli Disc Golfi Mustika laos: Mul on vaja 100 m otse lendavat ketast. Milline see näitajate poolest kõige õigem minu visketehnika jaoks oleks? Lahenda probleem! (loe: juriidilist poliitilist vastust ei oota, vajame probleemile konkreetset ja näidetega lahendust)

Lihtne. Annan kätte vihmavarju. Lasen panna lauba vihmavarju varrele selliselt, et vihmavarju ots toetab maha ja sinu laup siis teisele otsale. Siis teed ümber vihmavarju 10 ringi ilma laupa tõstmata. Pärast seda on sul 10 sekundit aega haarata riiulilt üks ketas. Ning siis tuleb soovitus: kui suudad seda ketast visata 20 korda järjest ühest kindlast kohast 75 m eemal oleva 10 m läbimõõduga ringi sisse, siis tule tagasi ja ütlen sulle selle ketta nime.